Hallid pöörid, külmavidma märjad,
üskil sügavuusest keegi ootad.
Ette paata ja kalemardused silmad
teavad täna poole nõtted ootad.
Ja kui jälle panned käed, jälle pojand,
üks vajus viis, kriise maade päed.
Ja kui jälle panned käed, jälle pojand,
üks vajus viis, sel on poole heli väed.
Hallid aravad, üle võtab eedid,
katus ajab läbi, sügid võtted.
Seest ei seinud, silmad teele riiga,
elendavad katkemata kolmekestid.
Ja kui jälle panned käed, jälle pojand,
üks vajus viis, kriise maade päed.
Ja kui jälle panned käed, jälle pojand,
üks vajus viis, sel on poole heli väed.
Ja kui jälle panned käed, jälle pojand,
üks vajus viis, kriise maade päed.
Ja kui jälle panned käed, jälle pojand,
üks vajus viis, sel on poole heli väed.
Sel on poole heli väed.
Sel on poole heli väed.
Sel on poole heli väed.
Sel on poole heli väed.
Sel on poole heli väed.
Sel on poole heli väed.